Роман
Klaasseina taga. Kuidas ma õppisin hingama sinu rütmis.
See raamat on ema siiras ja sügav jutustus kogemusest, kasvatades autismiga poega, kes sai ametliku diagnoosi alles 19-aastaselt. Autor jagab avatult raskusi, millega pere silmitsi seisab: emotsionaalset läbipõlemist, süütunnet, ühiskonna survet ja vajadust pidevalt lapse eripäradega kohaneda.
Püüdsin vältida ja ennetada teatud olukordi ning märkasin, et see töötab.
Читать фрагмент
Читать ещёГлава 1KUIDAS KÕIK ALGASVaikus, mis hakkas karjumaAlguses oli kõik "normaalne". Need on need esimesed kuud, kus sa vaatad oma last ja näed tema silmades kogu maailma võimalusi. Aga siis saabus vaikus. Mitte see rahustav uinuva lapse vaikus, vaid seletamatu tühimik. See tühimik on järsku su sees ja täitnud kogu su hinge. Kui ma hüüdsin su nime, ei pööranud sa pead. Sa vaatasid kuhugi kaugusse, otsekui oleks seal, kuhu minu pilk ei ulatu, käimas palju huvitavam etendus.Mäletan ühte päeva mänguväljakul. Teised lapsed jooksid, kilkasid, kukkusid ja tõusid. Sina aga istusid liivakasti nurgas ja keerutasid ühe auto ratast. Veerand tundi. Pool tundi. Tund aega. See ratta keerutamise heli muutus minu peas trummipõrinaks, mis kuulutas sõda kõigele sellele, mida ma olin arvanud emadusest teadvat. See oli esimene kord, kui ma tundsin seda külma judinat selgrool – midagi on teisiti…Nõusta…
Иногда самые важные истории начинаются с первой страницы.
Комментарии 0